Kahtlused

Lugege Markuse 9:14-29

Otsekohe hüüdis lapse isa: “Ma usun, aita mind mu uskmatuses!”

Markuse 9:24
Paljudel piiblitegelastel Moosesest Toomaseni oli kahtlusehetki. Tänane kirjakoht räägib isast, kes tõi oma poja tervendamiseks Jeesuse juurde. Kui Jeesus ütles talle: “Kõik on võimalik sellele, kes usub,” vastas isa otsekohe: “Ma usun, aita mind mu uskmatuses!” Mõistan väga hästi sisemist segadust, mis pani isa tunnistama oma kahtlusi ja samas neis kahtlustes abi paluma.

Noore mehena oli mul periood, mil kahtlesin oma usus ja suhtes Jumalaga. Tol ajal sattusin ka paljudesse rasketesse ja stressi-rohketesse olukordadesse. Oma kahtluste tõttu mõtlesin, kas Jumal üldse tahab mind aidata. Sellele vaatamata ma palvetasin. Mäletan, et ükskord alustasin palvet sõnadega “Issand, ma ei suuda neist kahtlustest üle saada, kuid ma tulen Sinu juurde nendest hoolimata”. Iga kord, kui palvetasin, tundsin, et sain jõudu vastu pidada ja edasi minna.

Kahtlemine ei ole patt. Õigupoolest võib aus kahtlus olla lähtepunkt sügavamale usule. Kahtluse vastu aitab usaldamine ja palve. Jumal on alati olemas, nagu oma kahtlusperioodil avastasin. Meil tuleb vaid astuda esimene palvesamm, et leida rahu tema ligiolus.

Palve

Kallis Jumal, kui meid vaevavad kahtlused ja koormab uskmatus, aita meil mitte loobuda. Tänan Sind, et oled alati meiega. Aamen.

Päeva mõtisklus

Hoolimata meie kahtlustest valib Jumal meid maailma teenima.

Palve tulipunkt

Pidada meeles, et Jumal on ligi.

Markuse 9:14-29
Jeesus tervendab langetõbise poisi

14Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt
rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.
15Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga
hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.
16Ja Jeesus küsis neilt: „Miks te vaidlete nendega?”
17Keegi rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin sinu
juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
18ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis
mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub.
Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad
ei suutnud.”
19Aga tema vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma
pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla?
Tooge ta minu juurde!”
20Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas
vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust
ajades.
21Ja Jeesus küsis tema isalt: „Kui kaua see juba
temaga nõnda on?” Aga tema ütles: „Lapsest saadik,
22ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda
hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita
meid!”
23Aga Jeesus ütles talle: „Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on
võimalik sellele, kes usub.”
24Otsekohe hüüdis lapse isa: „Ma usun, aita mind mu
uskmatuses!”
25Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb,
sõitles ta rüvedat vaimu: „Sina keeletu ja kurt vaim,
ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema
sisse!”
26Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss
jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
27Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja
poiss tõusis püsti.
28Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta
jüngrid temalt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud seda välja ajada?”
29Ja Jeesus ütles neile: „See tõug ei lähe välja
millegi muu kui palvega.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.