Üks lihtne palve

Lugege Rooma 8:18-28

Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.

Rooma 8:28
Mu abikaasa oli jõudnud tagasi külastamast oma isa, kes oli haigla intensiivraviosakonnas kolme tunni teekonna kaugusel. Mu 18 aastat haige olnud äi näis olevat jõudnud lõpuks oma viimse tunnini. Kui mu pere oli magama läinud, istusin maha ja mõtlesin möödunud päeva pingelistele sündmustele.

Palvetasin oma abikaasa pärast ja seejärel teiste pereliikmete eest, kes olid haiglasse jäänud. Ent kui püüdsin palvetada oma äia pärast, avastasin, et ei tea, kuidas seda teha. Ma ei teadnud, mida öelda, ja palusin siis, et talle sünniks Jumala tahtmine. Ma tänasin Jumalat, et võin seda lihtsat palvet paluda igas olukorras ja uskuda, et Jumal laseb kõik heaks tulla (vt Rooma 8:28).

Võtsin kätte “Päevasõna” ja avasin tolle päeva mõtiskluse. Esimesed sõnad, mida lugesin, olid Jeesuse palve “Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu” (Matteuse 6:10). See salm oli just see, mida vajasin, leidmaks kinnitust, et Jumal kuuleb mu palvet. Tundsin otsekohe rahu ja uuendatud osadust Jumalaga. Teadsin, et Jumal mõistis mind ja oli mu palvet kuulnud.

Palve

Kallis Jumal, tänan Sind, et Jeesus andis meile eeskujuks täiusliku palve. Aita meil tulla oma koormate ja muredega Sinu ette, paludes: “Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal! Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!” Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal kuuleb meie palvet, isegi kui meil ei ole selleks sõnu.

Palve tulipunkt

Need, kelle pereliige on haiglas.

Rooma 8:18-28
Tulevane kirkus

18Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused
mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.
19Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.
20Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte
vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,
21et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest
Jumala laste kirkuse vabadusse.
22Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes
tänini;
23ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu
esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma
ihu lunastust.
24Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine
ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?
25Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame
seda kannatlikult.
26Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea,
kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest
sõnatute ägamistega.
27Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala
tahtmise järgi palub ta pühade eest.
28Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal
kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt
kutsutud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.