Jeesus armastab mind

Lugege 2. Korintose 4:15-18

Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.

2. Korintose 4:16
Mu ämm ei olnud juba mitu kuud rääkinud, või vähemalt teinud seda meile arusaadaval viisil. Tema mõistust ja keha laastas Alzheimeri tõbi. Küsisime endalt sageli, mida ta võis mõelda või sügaval sisimas tunda.

Ühel õhtul söötsime abikaasaga vaheldumisi ta emale õhtu-sööki. Kui tema juures istusime, hakkasin tasakesi laulma: “Jeesus armastab mind, seda tean.” Ta nägu lõi korraks särama ja ta noogutas. “Jah, see on tõsi,” ütles ta selgelt, nii, nagu ta oli rääkinud aastaid varem.

See kestis vaid hetke, kuid sellest piisas. Mu ämm ei suutnud iseseisvalt süüa. Ta ei saanud rääkida. Ta ei tundnud isegi meid enam ära. Kuid sügaval tema hinges hoidis Jeesuse armastus teda endiselt üleval. Mitte miski – isegi Alzheimeri tõbi – “ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rooma 8:39).

Palve

Kallis Jumal, aita meil näha Su armastust ka kõige raskemates olukordades. Palume Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Miski ei saa meid lahutada Jumala armastusest.

Palve tulipunkt

Hooldekodude töötajad.

2. Korintose 4:15-18
Jumala antud aardest saviastjais

15Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu
kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
16Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene
kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.
17Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile
määratult suure igavese au,
18meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut,
sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.