Võttes vastu muutused

Kui olin noorem, olin muutustele avatud. Ilmselt oli see nii seetõttu, et ma ise tõin enda ellu muutusi või vähemalt näis mul nende üle kontroll olevat. Elu oli täis uusi võimalusi, kui läksin kolledžisse, õppisin uusi asju ja leidsin uusi sõpru. Mu elus oli palju muutusi, mida ma ise esile kutsusin ja avasüli vastu võtsin.

Nüüd, kui olen vanem, mõistan, et elu viib mind vahel sinna, kuhu ma ei taha minna. Olen muutuste suhtes tõrksaks muutunud ja püüan sageli vanast olukorrast kinni hoida. Saan mõistusega aru, et see on võimatu, kuid mu süda jääb kangekaelseks.

Sageli ei oska me elus näha tervikpilti; seda näeb üksnes Jumal. Muutused võivad põhjustada ärevust ja hirmu, kuni mõistame, et Jumal on kõigi muutuste keskel meiega.

Hirmust lahtilaskmine algab Jumala usaldamisega. Kui meie teele tuleb muutus, võime küsida, mida me sellest olukorrast õppida võime. Võime otsida õppetundi, mida Jumal tahab meile anda, ja see võib meie tõrksust muutuste suhtes vähendada. Samuti võime paluda, et suudaksime muutusega toime tulla, ja lasta Jumalal end sellest läbi juhtida.