Usaldades kõiges Jumalat

Hiljuti tabas mind ja mu tütart haigus, mu abikaasa viibis samal ajal seoses töökohustustega teises linnas. Me vajasime ravimeid, kuid meil polnud kedagi, kes oleks aidanud neid kaugest külaapteegist tuua. Ma palvetasin, et Jumal saadaks meile abi. Peagi kuulsin majale lähenevaid samme. Majja sisenes üks lähikonnas elav tütarlaps, kes vaevalt rääkis ja ei osanud lugeda ning kirjutada. Teda nähes ma naeratasin mõistes, et Jumal ise oli ta saatnud sel päeval meid aitama. Võtsin paberi, kirjutasin sellele vajalike ravimite nimetused ning andsin talle raha. Seejärel saatsin ta apteeki ravimeid tooma. Minu suureks kergenduseks oli ta juba 20 minuti pärast tagasi kõige vajalikuga.

Mõistsin, et kuigi minu arvates oli võimatu sellelt tüdrukult abi saada, aitas Jumal temal ülesannet mõista ja minul teda usaldada. Jumala teed on tõepoolest palju kõrgemad kui meie omad. Jumal on ustav ja ei jäta meid kunagi maha.