Saada poogitud

Minu isa pookis kord pirnipuu oksa õunapuu külge. Kõigepealt lõikas ta ühe õunapuu oksa tüve lähedalt maha, seejärel tegi siledasse pinda sisselõike ja paigutas pirnipuu oksa selle sisse. Viimaks kattis ta ühenduskoha pigiga. Mõne aja pärast hakkas pookoks vilja kandma, mis nägi välja nagu õun, aga maitses nagu pirn.

Seda nähes hakkasin palju paremini mõistma roomlastele saadetud kirja 11. peatükki. Päästmine tähendab seda, et Issand lõikab läbi meie ühenduse vana eluviisiga ning poogib meid Jumala perekonda. Jeesuse ristisurm avas meile ukse sellesse uude perekonda ja meid kinnitatakse Püha Vaimu pitseriga. Meid lisatakse ka Kristuse kiriku juurde (Ap 2:47), mis vaimuliku perena kingib osaduse ja paneb vastutuse, mis on vajalikud vaimulikuks kasvuks ja viljakaks eluks.

Me kõik vajame kuulumist usukogukonda. Olles hiljuti liitunud mõne kiriku või kogudusega, võib inimestel olla raske luua kontakte ja leida suhtluskonda. Kui oleme ustavad, siis poogib Issand meid uude vaimulikku perekonda, kus me kasvame ja toome esile armastust, rõõmu, kannatlikkust ja teisi vaimuvilju. (Gl 5:22.)