Mina olen mefiboset

Lugege 2. Saamueli 9:1-13

Seepärast julgustage üksteist ja igaüks kosutagu teist, nagu te seda teetegi!

1. Tessalooniklastele 5:11
Kui Joonatan oli surnud, püüdis Taavet aidata kõiki Joonatani pereliikmeid. Seega hoolitses ta kogu elu ka Joonatani poja Mefiboseti eest, kes lonkas jalga.

Mõnes mõttes olen ka mina Mefiboset. Ma jäin jalgrattaga sõites veoauto alla ja pärast seda on mind 18 korda opereeritud ning kõik mu varbad on amputeeritud.

Mefiboseti kombel sai mulle samuti osaks Kuninga teenimatu arm. Jumal ilmutas end mulle kohaliku koguduse kristlaste kaudu. Kogu pooleaastase haiglaravi vältel külastasid nad mind iga päev ja palvetasid minu eest.

Erinevalt Mefibosetist saan ma nüüd jälle hästi käia, kuid alguses olin väga nõrk ja vajasin transporti kirikusse ning kedagi mind hoonesse kandma. Abistavad käed aitasid mul tugevaks saada.

Kuna mul olid Mefiboseti vajadused, siis vajasin ka Taavetile omast headust. Püha Vaim, mis minus elab, on muutnud minu jaoks õnnistuseks haiglates inimeste külastamise. Mõistan, et selline lahkus on osa Jumala lepingust, võimalus jagada Tema päästvat armu.

Palve

Armas Jumal, sinu armastuse jõuga võime sirutada välja oma käed, et jagada Sinu lõppematut armu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala armu saanutena saame seda ka teistele jagada.

Palve tulipunkt

Liiklusõnnetustest taastujad

2. Saamueli 9:1-13
Taaveti suuremeelsus Mefiboseti vastu

1Ja Taavet ütles: „Kas on veel kedagi, kes Sauli soost on järele
jäänud, et ma Joonatani pärast saaksin temale head teha?”
2Sauli perel oli olnud sulane, Siiba nimi, ja tema kutsuti
Taaveti juurde. Kuningas küsis temalt: „Kas sina oled Siiba?” Ja ta
vastas: „Jah, su sulane on see!”
3Ja kuningas küsis: „Kas ei ole enam kedagi Sauli soost, kellele
ma saaksin osutada Jumala heldust?” Ja Siiba vastas kuningale: „On
veel olemas Joonatani poeg, jalust vigane.”
4Ja kuningas küsis temalt: „Kus ta on?” Ja Siiba vastas
kuningale: „Vaata, ta on Maakiri, Ammieli poja kojas Lo-Debaris.”
5Siis kuningas Taavet läkitas talle järele ja laskis ta tuua Maakiri,
Ammieli poja kojast Lo-Debarist.
6Kui Mefiboset, Sauli poja Joonatani poeg, tuli Taaveti juurde,
siis heitis ta silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles:
„Mefiboset!” Ja tema vastas: „Vaata, su sulane on siin.”
7Ja Taavet ütles temale: „Ära karda, sest ma tahan tõesti teha
sulle head su isa Joonatani pärast ja anda sulle tagasi kõik su isa
Sauli põllud! Ja sa ise saad alaliselt süüa leiba minu lauas.”
8Ja tema kummardas ning ütles: „Kes olen mina, su sulane, et sa
oled vaadanud minusuguse surnud koera peale?”
9Siis kutsus kuningas Siiba, Sauli sulase, ja ütles temale:
„Kõik, mis on olnud Sauli ja kogu ta soo päralt, olen ma andnud su
isanda pojale.
10Sina pead temale maad harima, sina ja su pojad ja su sulased,
ja pead temale tooma, et su isanda pojal oleks leiba süüa. Ja
Mefiboset, su isanda poeg, sööb alaliselt leiba minu lauas.” Siibal
oli viisteist poega ja kakskümmend sulast.
11Ja Siiba ütles kuningale: „Nõnda nagu mu isand kuningas oma
sulast käsib, nõnda su sulane teeb.” Ja Mefiboset sõi Taaveti lauas
nagu üks kuningapoegi.
12Ja Mefibosetil oli väike poeg, Miika nimi; ja kõik Siiba koja
elanikud olid Mefiboseti sulased.
13Ja Mefiboset elas Jeruusalemmas, sest ta sõi alaliselt kuninga
lauas; ta lonkas mõlemat jalga.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.