Vanaema laps

Lugege Roomlastele 8:14-17

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda.

1. Johannese 3:1
Hiljuti külastasin abikaasaga kingakauplust, kuhu oli tulnud üks vanaema koos umbes 4-aastase tüdrukuga. Tüdruk vaatas mulle õnneliku naeratusega otsa ja näitas väikest kingakarpi. Selles olid tema uued roosad spordijalatsid. Jutustamise lõpetanud, võttis tüdruk vanaemal käest kinni, et poest lahkuda. Siis aga pöördus ta ringi ja teatas mulle uhkusega: „Mina olen vanaema laps!” Väike tüdruk oli muidugi väga uhke oma uute jalatsite üle, kuid tema näoilme ja suure veendumusega öeldud lause rääkisid sellest, et tema suurima rõõmu allikas oli armastav suhe oma vanaemaga.

Piiblis on palju kirjakohti, mis räägivad Jumala igatsusest omada meiega armastavat suhet. Kui paljud meist tolle lapse kombel teavad, kellele me kuulume? Kui sageli me sellest teistele teada anname? Kristlastele peaks armastuse väljendamine olema sama spontaanne, nagu näeme seda laste juures. Võin kuulutada rõõmsa ja tänuliku südamega: „Olen Jumala laps, nüüd ja igavesti!”

Palve

O Jumal, aita meid alati kuulutada uhkelt ja julgelt sellele maailmale, et oleme Sinu armsad lapsed. Aamen.

Päeva mõtisklus

Olen Jumala laps täna ja igavesti!

Palve tulipunkt

Vanavanemad ja lapselapsed

Roomlastele 8:14-17
Elu Vaimus

14Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on
Jumala lapsed.
15Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle
kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me
hüüame: „Abba! Isa!”
16Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme
Jumala lapsed.
17Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui
Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga
kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.