Varjatud asjad

²neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, neid suuri
tunnustähti ja imetegusid.
³Aga Issand ei ole tänapäevani teile andnud südant mõistmiseks
ega silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks.
⁴Mina juhtisin teid nelikümmend aastat kõrbes: teil ei kulunud
riided seljas ega kulunud sul sandaal jalas.
⁵Te ei saanud süüa leiba ega juua veini või vägijooki, et te
mõistaksite, et mina olen Issand, teie Jumal.
⁶Ja kui te jõudsite siia paika, siis tulid Siihon, Hesboni
kuningas, ja Oog, Baasani kuningas, sõdima meie vastu, aga me lõime neid.

¹Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool
Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti
ja Dii-Saahabi vahel -
²üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri
mäestiku teed.
³Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval
rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud
neile rääkida,
⁴pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes
elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis.
⁵Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse
seletust, öeldes:
⁶„Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt
kaua olete viibinud selle mäe juures.
⁷Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi
nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal
ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni,
Frati jõeni.
⁸Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa,
mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile,
Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid!
⁹Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: „Ei jaksa mina üksi
teid kanda.
¹⁰Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on
tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti.
¹¹Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda
rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud!
¹²Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie
pärast ja teie riidu?
¹³Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud
mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks.”
¹⁴Ja te vastasite mulle ning ütlesite: „See on hea, mida sa oled
käskinud teha!”
¹⁵Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi,
ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja
kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele.
¹⁶Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake
järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna
vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.
¹⁷Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi
väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt!
Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin!
¹⁸Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida
te pidite tegema.
¹⁹Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle
suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed
mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime
Kaades-Barneasse.
²⁰Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni,
mille Issand, meie Jumal, meile annab.