Välised tunnused

Kui ma olin veel teismeline, siis otsustas ema mind saata kohalikku kauplusse sisseoste tegema. Ta heitis pilgu mu määrdunud riietele ja andis korralduse: „Vaheta esmalt riided ära! Mida müüjad minust arvavad, kui nad sind sellisena näevad!” Ema oli veendunud, et teda kui lapsevanemat hinnati selle järgi, kuidas ta laps avalikus kohas välja nägi.

Kuigi tagakiusu aegadel pidid algkristlased ettevaatlikud olema oma usust avalikult rääkimisega, väljendasid nad seda oma käitumise ja hoiakutega. Isikliku eeskujuga toodi palju teisi inimesi Kristuse juurde. Nii on see ka tänapäeval. Inimesed, keda me eluteel kohtame, märkavad meie harjumusi ja suhtumist. Nad teevad järeldusi meie usu kohta väliste tunnuste järgi. Kui me sõnades oleme kristlased, kuid meie käitumine seda ei kinnita, siis otsustavad inimesed tõe üle selle järgi, mida nad näevad. Olen juba eakas, kuid arvestan endiselt sellega, et minu käitumine ja eluviis avaldavad mõju nii neile, kes mind armastavad, kui ka neile, keda mina armastan. Tõelist kristlikku armastust väljendavad teod räägivad alati valjemini kui sõnad.