Üksteisele toetudes

Minu kirjutatud vaimulik mõtisklus ilmus 6. oktoobril 2011. Ma kirjeldasin ennast kui üksikut naist, kes kannatas üksilduse ja elu eesmärgi puudumise tõttu. Pärast teksti avaldamist võttis minuga ühendust keegi Dorise-nimeline naine. Ta tahtis mind tänada selle eest, et minu tunnistus oli teda julgustanud samasuguses hingelises kriisis. Vaatamata sellele, et elame teineteisest sadu miile eemal ning meil on 30-aastane vanusevahe, on meist tänaseks saanud head sõbrad. Peame iga nädal ühendust e-posti ja muude sidevahendite abil. Meie sõprus sai alguse sellest, et minu kirjatöö osutus Dorisele õnnistuseks. Meie sõpruse algusest alates on olnud tema mulle suureks õnnistuseks. Ta on mind pidevalt julgustanud ja minu eest palvetanud. Meid kinnitab teadmine, et me pole oma võitlustes üksi ning keegi jätkuvalt palvetab. Jumalal on imelisi võimalusi me vajaduste täitmiseks. Ta on meid Dorisega erilisel viisil kokku viinud. Milline rõõm on teenida Jumalat, kes tunneb meie sügavamaid vajadusi ning on valmis meile imelisel ja ootamatul viisil appi tõttama.