Peidus Jumala eest

Lugege Joona 1:3-17; 2:10

Kas saab keegi ennast peita peidupaikadesse, ilma et mina teda näeksin? ütleb Issand. Kas see pole mina, kes täidab taeva ja maa? ütleb Issand.

Jeremija 23:24
Kui püüan oma tütart hommikuti äratada, siis on tal kombeks tõmmata tekk üle pea, et end minu eest peita. Me alustasime seda mängu siis, kui ta oli veel väga väike. Tema peitis end teki alla ära ja mina tegin näo, et olen tema kadumisest segaduses. Kui ta pea välja pistis, siis teesklesin suurt üllatust. See mäng pakkus meile mõlemale rõõmu. Vahel püüame samal viisil end Jumala eest peita. Pühakiri on täis lugusid inimestest, kes arvasid, et suudavad Jumala eest põgeneda. Näiteks peitsid end Aadam ja Eeva pärast keelatud vilja söömist, Joona püüdis põgeneda Jumala eest Tarsisesse, kuigi oli saanud käsu minna Niinevesse, Juudas tegi salatehingu juudi ülematega Jeesuse reetmiseks. Me ei saa end kunagi peita Jumala eest, kes teab meie kõiki tulekuid ja minekuid. Tegelikult Jumala kõiketeadev olemus lohutab meid ohte ja teadmatust tulvil maailmas. On suurepärane teada, et kus tahes me oleme ja mida iganes palvetame, meie taevane Isa teab meist kõike.

Matthew Reger (Ohio, USA)

Palve

Armas Jumal, julgusta meid alati teadmisega, et me ei pea end Sinu palge eest peitma, sest seal on meil tõeline elu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kas peidan end Jumala eest või luban end lohutada?

Palve tulipunkt

Jumala eest põgenejad

Joona 1:3-17
Joona põgeneb Issanda eest

3Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks
alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis
sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda
silma alt ära.
4Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes
suur torm ja näis, et laev hukkub.
5Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad
heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga
Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas
sügavasti.
6Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: „Kuidas sa saad
nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest
jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!”
7Aga isekeskis nad rääkisid: „Lähme ja heidame liisku, et saaksime
teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!” Ja nad heitsid liisku
ja liisk langes Joonale.
8Siis nad ütlesid temale: „Seleta meile ometi, mispärast on see
õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su
kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?”
9Ja ta vastas neile: „Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat,
taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.”
10Siis hakkasid mehed väga kartma ja ütlesid temale: „Miks sa
seda tegid?” Sest mehed teadsid, et ta oli Issanda palge eest
põgenemas; ta oli neile sellest rääkinud.
11Ja nad küsisid temalt: „Mida me peaksime sinuga tegema, et meri
võiks meie poolest rahuneda?” Sest meri hakkas üha enam mässama.
12Ja ta vastas neile: „Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb
meri teie poolest! Sest ma tean, et see suur torm on teile tulnud minu
pärast.”
13Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei
suutnud, sest meri hakkas nende vastu üha enam mässama.
14Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: „Oh Issand,
ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära
pane meie peale süütu verd, sest sina, Issand, teed nõnda, nagu on sinule
meelepärane!”
15Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere
raev.
16Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid
Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi.

Tänupalve kala kõhus

10Aga mina tahan ohverdada sinule
tänulaulu kõlades.
Mida olen tõotanud,
seda täidan!
Issanda käes on pääste!”

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.