Jumal hoolib
Lugege Markuse 4:35-41
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
Markuse 4:39
Mu autol purunes linnas sõites rehv ja ma olin sunnitud koos oma pojaga peatuse tegema. Vaevalt olime peatunud, kui meile tagant sisse sõideti ja me kutsusime politsei avariid vormistama. Kaks nädalat hiljem varastati kirikust pärast jumalateenistust minu kott koos dokumentidega. See tähendas suuri sekeldusi. Ma ei oleks enam saanud kirikus teenida ning mul oleks tulnud minna tagasi kodukohta uusi dokumente hankima. See oleks võtnud umbes pool aastat. Mul tekkis soov Jumalalt küsida: “Miks sellised asjad juhtuvad? Kas sa ei hooli minust?” Sedasama küsisid jüngrid tänases kirjakohas. Nad olid kogenud kalamehed ja tegid kindlasti kõik selleks, et paati päästa. Kuid sellest ei piisanud ja nad olid sunnitud paadis magava Jeesuse üles äratama. Kaks päeva pärast vargust sain ootamatu telefonikõne. Keegi teatas, et oli leidnud maast minu dokumendid. Ta pöördus politseisse ja seal leiti üles minu number tänu nimetatud autoavariile. Olin tohutult rõõmus ja mõistsin, et Jumal hoolib meist, Kristus on meie vägev abimees, kes on meiega alati kannatlik.
Palve
Armas Issand, aita meil Sind otsida, nii kriisides kui muul ajal. Aamen.
Päeva mõtisklus
Issand vastab igale palvele omal ajal.
Palve tulipunkt
need, keda on tabanud õnnetus