Tehkem teed

Meie maja välisukse taga punuvad võrke ämblikud. Nende kleepuvad niidid ulatuvad üle ukse, alates katuseräästast kuni teisel pool kasvava rododendronipõõsani. Kuna ma olen sageli esimene hommikuti lahkumas, siis tuleb mul läbi ämblikuvõrkude teed teha. Nii on lihtsam minu abikaasal, kes lahkub kodust järgmisena. Sellega seoses mõtlesin ma Ristija Johannesele, kes tuli enne Jeesust, et Talle teed valmistada. See tähendas muidugi vaimulikku ettevalmistust, kuna Johannes pidi kuulutama Messia tulekut. Mina ei võrdle ennast Johannesega, kes Issandale teed valmistas, kuid minu soov on oma eluga Kristust kuulutada ja teisi Temale võita. Oma tegudega võime alati Kristust peegeldada, olgu perekonnas, naabrite või töökaaslaste keskel. Meie lootuse põhjusest annavad tunnistust meie armastus, sõbralikkus ja ausus. (vt 1Pt 3.15) Meie usk võib saada avalikuks ka võõrastega kohtudes, näiteks sisseoste tehes või reisides. Ka põgusa suhtlemise või teene osutamise peale saame naeratada ja lausuda: “Jumal õnnistagu sind!” Jeesus, kes meie planeedil elas, on lubanud tagasi tulla. (Jh 14:3) Oma eluga Tema olemust peegeldades valmistame ette Kristuse teist tulemist.