Nad ei väsi

Ma teadsin, et pole lihtne saada sisse meditsiinikooli, mis kuulus Puerto Rico parimate hulka. Ma olin olnud hea õpilane ja ma uskusin Jumalasse, kuid vaatamata sellele vaevasid mind kahtlused. Viisin avalduse sisse ja jäin ootama vastust. Mäletan hästi päeva, mil see saabus. Isa ulatas mulle suure ümbriku ja kiri selles algas sõnadega: Palju õnne! Me puhkesime mõlemad isaga nutma, langesime põlvedele ja tänasime Jumalat. Minust pidi saama esimene arst meie perekonnas. Mind ootas ees hulk väljakutseid. Esimesel kursusel pidin peaaegu anatoomia pärast välja langema. Teise aasta lõpul lükkasin eksamid edasi lõpetamata kursusetöö pärast. Kõigis neis raskustes õppisin Jumalat usaldama. Kolmanda kursuse alguseks olin veendunud, et need, kes ootavad Issandat, saavad uut rammu. Iga uus väljakutse paneb meid kotkana tõusma. Raskustele vaatamata võin väsimatult käia, sest Issand on alati minu kõrval kaitsmas ja juhtimas.