AED
Lugege 1. korintlastele 2:4-13
Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
1. korintlastele 13:11
“Millal küll see aed nii väikeseks jäi!” Seisin tagaaias koos oma vanaisaga, kes minu küsimuse peale naerma hakkas. Ma mäletasin selgesti kiike, mänguasju ja korvpallilauda. Lapsena tundus see mängumaa mulle terve universumina, isegi aed tundus kõrgem seda ümbritsevatest puudest. Nüüd olid alles vaid aiakiik ja varjualune, kus me hoidsime oma jalgrattaid. Aed on minu kõrgune ja muruplatsi ületamiseks kulub vaid viisteist sammu. Muidugi ma teadsin vastust – aed on täpselt samasugune, kuid mina olin suureks kasvanud. Suuremaks kasvades muutub meie perspektiiv. Kui me õpime nägema maailma Jumala vaatenurgast vaadatuna, siis muutuvad suurena näivad probleemid väikeseks nagu meie tagaaed. Paljud asjad elus ei muutu, kuid muutub see, kuidas me maailma näeme. Jumala abiga võime saada osa Kristuse vaimust ning näha maailma nii, nagu tema seda näeb.
Palve
Armastav Jumal, ava meie südamed muutustele, et võiksime kasvada sinu tundmises. Palume seda Jeesuse nimel. Aamen.
Päeva mõtisklus
Püüan näha maailma Jumala silmade läbi
Palve tulipunkt
minu kodulinn