Usukindlus

Lugege Psalm 90:1-17

Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.

Psalm 90:1
Minu ema viibib neerupuudulikkusega haiglas. Tavaliselt viibin tema juures mitu tundi ja isegi kui ma ei saa tema sõnadest aru, näen tema naeratuses Jumala armastust. Minu ema on kogu elu palvetanud ja igal päeval Pühakirja lugenud. Sel aastal otsustas ta kümnendat korda Piibli kaanest kaaneni läbi lugeda. Usk on alati olnud tema tugevuse allikas rasketel aegadel. See on sundinud teda haigeid ja näljaseid toitma ning abivajajaid aitama. Ta on meile sageli kinnitanud, et tema pärandus meile on soovitus järgida Kristust. Kuigi ta seisund on raske, on ta Issanda kaitsvates kätes. Tema eeskuju tuletab meile meelde, et Jumal on meie eluasemeks nii headel kui halbadel aegadel.

Palve

Issand, täname sind usu ja armastuse eeskujude eest. Aita meil neid järgida. “Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal! Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! [Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.]” (Mt 6:9-13)

Päeva mõtisklus

Milline on minu vaimulik pärandus?

Palve tulipunkt

Neeruhaigused

Psalm 90:1-17
Inimese kaduvusest

1Moosese, jumalamehe palve.
Issand, sina oled meile olnud
eluasemeks põlvest põlve.

2Enne kui mäed sündisid
ja kui maa ja maailm loodi,
oled sina, Jumal,
igavesest igavesti.

3Sina viid inimese jälle põrmu
ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!”

4Sest tuhat aastat on sinu silmis
nagu eilne päev, kui see on möödunud,
ja nagu vahikord öösel.

5Sa uhud nad ära,
nad on nagu uni,
nagu rohi,
mis hommikul haljendab.

6See õitseb hommikul ja haljendab,
õhtul see närtsib ja kuivab ära.

7Sest sinu viha tõttu me lõpeme
ja su vihaleegist me ehmume.

8Sa paned meie pahateod enese ette,
meie salapatud oma palge valguse ette.

9Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all,
meie aastad lõpevad nagu ohe.

10Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat
ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat,
ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda.
Jah, see möödub kähku
ja me lendame ära.

11Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu,
nõnda nagu sind tuleb karta?

12Õpeta meid meie päevi arvestama,
et me saaksime targa südame!

13Pöördu tagasi, Issand!
Oh kui kaua?
Halasta oma sulaste peale!

14Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad
kogu oma eluaja!

15Rõõmusta meid nii palju päevi,
kui sa meid vaevasid,
nii palju aastaid,
kui me nägime õnnetust!

16Saagu nähtavaks su töö su sulastele
ja nende lastele su auhiilgus!

17Issandal, meie Jumalal,
olgu lahke meel meie vastu!
Meie kätetööd ta kinnitagu meile!
Kinnita meie kätetööd!

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.