Kiusatused

Lugege 2. korintlastele 5:11-21

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.

2. korintlastele 5:17
Viibisin kord peol, kus mulle pakuti uimasteid. Ma keeldusin, kuigi tundsin teatud kiusatust teistega kaasa minna. Teadsin hästi, millised laastavad tagajärjed tervisele on uimastisõltuvusel. Lisaks võib see kaasa tuua seaduserikkumisi ja karistusi. Tahan hoida oma tervist ja head nime ühiskonnas. Veelgi enam, tahan anda tunnistust oma usu kohta ja olla heaks eeskujuks neile, kel on kiusatus uimasteid proovida. Ma pole sugugi täiuslik inimene, kuid ma usun end olevat kutsutud aitama teisi inimesi ning juhatama neid õige eluviisi juurde. Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu (2Kr 5:17). Ma soovin, et minu eluviis peegeldaks Kristust. Kui ma eksin, siis olen valmis kahetsema, paluma andestust ning muutma oma käitumist. Jumala abiga võin kasvada kristlikus usus ning minu suhe Kristusega peaks ulatuma kirikuseinte vahelt välja. Selle teeb võimalikuks palve ja Jumala juhtimise järgimine.

Palve

Armas Issand, täname, et aitad meid olla avatud Sinu juhtimisele. Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Püüan täna olla kristlikuks eeskujuks

Palve tulipunkt

Need, keda mõjutavad halvad sõbrad

2. korintlastele 5:11-21
Apostliametist
11Teades nüüd, mis on Issanda kartus, me püüame veenda inimesi uskuma. Jumalale me oleme täiesti avalikud ja ma loodan ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik.
12Me ei hakka end taas teile soovitama, vaid anname teile alust kiidelda meist, et teil oleks midagi öelda nende vastu, kes võivad kiidelda sellega, mis on silma ees, ent mitte sellega, mis on südames.
13Sest kui me oleme olnud arust ära, siis on see Jumalale, kui oleme selge aruga, siis teile.
14Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud;
15ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud.
16Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis nüüd me ei tunne teda enam nõnda.
17Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.
18See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti;
19kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna.
20Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!
21Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.