Tänu

Lapsena õpetasid mu vanemad mulle sõnade “palun” ja “tänan” tähtsust. Enam kui 60 aasta jooksul olen ikka ja jälle märganud nende sõnade olulisust nii vestluses kui palvetes. Avastasin hiljuti, et kasutan palvetamisel väga palju sõna “palun”, kuid oluliselt vähem sõna “tänan”. Järelikult on minu palved ja nõudmised olnud palju sagedasemad võrreldes tänutoomisega Jumala õnnistuste eest. Et seda olukorda muuta, hakkasin Jumala kohalolu ja Tema õnnistuste eest vaikselt kogu päeva jooksul tänu tooma. Tänulikkusele teadlik keskendumine on andnud minu vanemate õpetatud lihtsatele sõnadele uue väe. Jumala ääretu helduse ja õnnistuste vaikne tunnistamine hoiab pidevalt elavana teadmise Jumala kohalolu ja hoole kohta. Kui me palume ja täname Jumalat, siis tuletab see pidevalt meelde Tema ääretut armu, rahu ja ustavat armastust, mis kestab igavesti.