Helde pärandus

Lugege Matteuse 20:1-16

…tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis…

Koloslastele 1:12
Eelmisel aastal suri ootamatult minu 64-aastane nõbu. Tema surm kurvastas mind, aga lisaks sellele tabas mind hämmastus. Nimelt leidsin oma nime viie inimese hulgast, kellele mu kadunud nõbu oli päranduse jätnud. Teised olid lahkunu lähedased sõbrad, kes tegid palju tema aitamiseks haiguse ajal. Meie suhe polnud kaugeltki samasugune ja ma tundsin end ebamugavalt. Miks oli ta mind pärijate hulka arvanud? Esitasin selle küsimuse testamenditäitjale ja tema vastas, et mu nõbu lihtsalt armastas mind. See lugu meenutab mulle Kristuse suhet inimlastega. Jumala saatis oma Poja armastusest meie eest surema, et saaksime lunastatud. Meie pärand ei sõltu sellest, kui kaua keegi meist on koos Jeesusega käinud. Isegi kui me ei pea end selle vääriliseks, on meil pärand Jumala kuningriigis.

Palve

Armastav Jumal, aita meid mõista tõsiasja, et kõigil Sinu lastel on võrdne pärand Sinu riigis. Täname Sind elu eest, mille oleme armust saanud. Aamen.

Päeva mõtisklus

Meil on pärand Jumala armastuse läbi

Palve tulipunkt

Meie sugulased

Matteuse 20:1-16
Tähendamissõna töötegijaist viinamäel
1Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.
2Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.
3Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas
4ja ta ütles neilegi: „Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!”
5Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.
6Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: „Mis te siin kogu päeva jõude seisate?”
7Nad ütlesid talle: „Meid ei ole keegi palganud.” Ta ütles neile: „Minge ka teie viinamäele!”
8Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: „Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!”
9Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.
10Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.
11Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:
12„Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!”
13Isand aga vastas ühele nendest: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?
14Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!
15Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?”
16Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.]”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.