Usk või kahtlused

Tutvusin Jane’iga pärast seda, kui tema 6-aastane tütar Nancy oli palunud mul palvetada oma ema eest. Nancy oli üks minu pühapäevakooli lastest. Palusin tüdrukul seda soovi põhjendada ning ta seletas: “Minu ema ei usu Jeesusesse ja ütleb, et Jeesus ei erine Miki-Hiirest.” Ma lubasin tüdrukule, et me palvetame tema ema eest. Mõned kuud hiljem ilmus Jane kirikusse ja võttis enda peale pühapäevakooli abilise rolli, kelle ülesandeks oli suupisteid jagada ja väiksemaid lapsi aidata. Peagi avaldas ta soovi saada ristitud ning me suunasime ta piibliõppegruppi. Esimesel kokkusaamisel tunnistas Jane, et oli kahelnud Jumala olemasolus. Ta oli kolinud oma kolme tütrega hiljuti meie kanti, olles eelnevalt kaotanud kogu varanduse. Jane sai peavarju oma venna juures, tüdrukutele pakkus kogudus toidu- ja riideabi ning võimalust pühapäevakoolis käia. Kogudusest sai Jane’i perele uus kodu. Jane rääkis kõigile oma eelseisvast ristimisest ülestõusmispühadel ning kutsus teisi naisi meie piibligruppi. Jane’i rõõm ja tänulikkus on muutnud Jumala kohaloleku meie kõigi elus väga reaalseks.