Ettekandja

Pärast pikka teekonda läbi kõrbe jõudsime abikaasaga väikese söögikoha juurde, kus otsustasime kiiresti keha kinnitada. Meid teenindas noor ettekandja, kes oli hajevil olekuga. Ta ajas tellimuse segi ja tõi meile midagi muud. Ta esitas ka arve ja ma hakkasin nurisema. Naine ohkas vaikselt ja ütles: “Vabandage selle segaduse pärast. Olen täna esimest päeva pärast emapuhkust tööl ning pole veel jõudnud tempoga kohaneda.” Muutsin otsekohe oma suhtumist. Oli ju tegemist noore emaga, kelle laps oli kellegi teise hoida, et ta saaks meid teenindada. Kuigi olin alguses kavatsenud kaebuse esitada, pärisin nüüd lapse kohta ja kaisutasin naist. Jätsime talle jootraha ja tagasi autosse minnes palvetasin mõttes noore ema eest. Tänane kirjakoht julgustab meid olema armulised ja eelduseks pole see, et me teame kõiki asjaolusid. See kogemus õpetas mulle midagi olulist – Kristus ootab meilt, et mõtleksime eelkõige ligimeste ja nende vajaduste peale. Otsustasin, et järgmises konfliktses olukorras püüan kõigepealt järele mõelda, mida minu kaasinimene vajab. Võibolla on selleks palve või julgustav sõna.