Kahtlused

¹Siis terve kogudus tõstis valjusti häält ja rahvas nuttis sel ööl.
²Kõik Iisraeli lapsed nurisesid Moosese ja Aaroni vastu ja terve kogudus ütles neile: „Oleksime ometi surnud Egiptusemaal või siin kõrbes! Oleksime ometi surnud!
³Miks Issand viib meid sellele maale, kus me langeme mõõga läbi ja meie naised ja lapsed jäävad saagiks? Kas meil ei oleks parem minna tagasi Egiptusesse?”
⁴Ja nad ütlesid üksteisele: „Valigem pealik ja mingem tagasi Egiptusesse!”
⁵Siis Mooses ja Aaron heitsid silmili maha kogu Iisraeli laste kokkutulnud koguduse ees,
⁶Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, maakuulajate hulgast aga käristasid oma riided lõhki
⁷ja rääkisid kogu Iisraeli laste kogudusele, öeldes: „Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on väga hea maa.
⁸Kui Issandal on meist hea meel, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab.
⁹Ärge ainult pange vastu Issandale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Issand on meiega! Ärge kartke neid!”
¹⁰Siis ütles terve kogudus, et nad tuleks kividega surnuks visata! Aga Issanda auhiilgus ilmutas ennast kogudusetelgis kõigile Iisraeli lastele.
¹¹Ja Issand ütles Moosesele: „Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?