Korraldused

Olin ühel kaunil kevadõhtul koeraga jalutamas. Teel kohtasin vanaisa, kes oli väljas koos kahe lapselapsega. Kui tütarlapsed sõiduteele lähenesid, andis vanaisa korralduse: “Ärge minge enne mind teele! Ettevaatust, autod!” Sellest hoolimata astus laps ringi vaatamata sõiduteele. Õnneks polnud autosid tulemas ja õnnetust ei juhtunud. Vanaisa naeratas mulle ja lausus: “Nad peavad iga minu korraldust üksnes soovituslikuks!” Mulle tundub, et me suhtume Jumala sõnasse sageli sarnaselt. Selle asemel, et seda tähele panna ja järgida, tormame oma tarkusega edasi. Alles siis, kui satume raskustesse, mõistame vajadust Jumala sõna juhiste järele. Meie õnneks on Jumal armastav, andestav ja hooliv – ka siis, kui kohtleme Jumala sõna vaid soovituslikuna.