Koormaid kandes
Lugege 2. korintlastele 1:8-11
Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi.
2. korintlastele 1:10
Raskustes mõnikord sõbrad lohutavad meid, et Jumal ei pane meile kunagi koormat, mida me ei suudaks kanda. Paraku ei mõju see alati lohutavalt. Kui oleme sisemiselt murtud, suudame oma usku üksnes väliselt säilitada. Paulusel oli teistsugune hoiak raskuste suhtes. Tohutusuure surve all olles tunnistas ta, et kannatused on ülejõukäivad. Samas tunnistas Paulus Jumala ustavusest ja päästelootusest. Tema lootus oli rajatud Jumala tõotustele, aga ka kristliku kogukonna palvetoetusele. Vahel viivad murekoormad meid meeleheitele. Alles jääb teadmine, et Jumal on alati kannatajatega. Kui meie elu on korras, võiksime ringi vaadata ja püüda aidata neid, kes abi vajavad. Me saame üksteise eest palvetada ja see kinnitab lootust, et Jumal päästab meid igast raskest olukorrast.
Palve
Armas Issand, aita meil mõista, et eluraskustele vaatamata suudad Sina anda uue jõu ja kanda kõiki meie koormaid. Aamen.
Päeva mõtisklus
Minu lootus on Jumalas.
Palve tulipunkt
Mures inimesed