Kalapüügi eripära

Lugege Luuka 5:1-11

Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.”

Luuka 5:5
Üks minu kaaslane vabatahtlikus kristlikus teenistuses kutsus mind kord kaasa avamerele kala püüdma. Võtsin seda uue põneva väljakutsena. Juhtus olema ilus vaikne ja päikesepaisteline päev, kuid kala meil saada ei õnnestunud. Pärisin sõbralt aru ja ta vastas, et kalapüük on alati õnneasi. Ka väga kogenud kalamehed ei saa mõnel päeval mitte midagi. Vaja läheb kannatlikkust, kogemusi ja valmisolekut kaotusega leppida. Meie vaimulik elu sarnaneb mõnes mõttes kalapüügiga. Me palvetame, külastame jumalateenistusi ja teeme häid tegusid, kuid vaatamata sellele tunneme vahel südames tühjust. Kristuse järgijalt nõutakse kannatlikkust, järjekindlust ja tasakaalukust – olenemata olukorrast. Vahel oleme “terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud”, kuid usk Jeesuse tõotustesse annab meie teenimistööle sisu ja eesmärgi.

Palve

Armas Jumal, anna meile järjekindlust Sind järgida ka siis, kui me ei näe tulemusi. Aita meid olla ustavad nagu Sina oled ustav. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Usun, et Jeesus tegutseb minus ja minu kaudu.

Palve tulipunkt

Vaimulikult tühjad kristlased

Luuka 5:1-11
Jeesus kutsub esimesed jüngrid
1Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama,
2et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke.
3Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist.
4Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!”
5Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.”
6Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid.
7Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas.
8Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!”
9Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud.
10Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!”
11Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.