Abivalmidus

Lugege 1. korintlastele 12:12-27

Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.

1. korintlastele 12:27
Kirik, mida ma tavaliselt puhkuse ajal külastan, esitas kord abipalve. Oli vaja parandada altarikatet. Olin seal külalisena ning õmblemises pole ma eriti tugev, seega ma ei pakkunud ennast abiliseks. Siiski sain kutse ja otsustasin projektis osaleda. Tööga tutvumisel selgus, et tegelikult tuli katteriie tervikuna restaureerida. Meie juhendaja oli aastaid sarnast tööd teinud paljudes suurtes kirikutes. Minul vastav kogemus puudus, kuid mulle anti lihtne ülesanne. Minu tööks sai lahtised niidiotsad välja tõmmata. Siis tegid kogenud õmblejad kattele uue materjaliga vajalikud parandused. Kuigi mul puudusid tööks vajalikud oskused, aitas lihtne osalus hoida kokku spetsialistide aega ja energiat. Olin rõõmus, et sain sel viisil kohalikule kogudusele kasulik olla. See kogemus aitas mõista, et Jumal väärtustab valmidust teenida. Ükski töö pole tühine, me kõik osaleme Jumala kuningriigi ehitamisel.

Palve

Armas Jumal, aita et oleksime valmis aitama ka siis, kui me ei pea oma oskusi piisavaks. Aamen.

Päeva mõtisklus

Sageli piisab valmisolekust aidata.

Palve tulipunkt

Et jätkuks abivalmidust

1. korintlastele 12:12-27
Kogudusest kui ihust
12Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.
13Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga.
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.
26Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.
27Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.