Hiiglase alistamine

Lugege 1. Saamueli 17:31-37

Ja Taavet ütles: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” Siis ütles Saul Taavetile: „Mine, ja Issand olgu sinuga!”

1. Saamueli 17:37
Noore Taaveti ülesandeks oli kaitsta lambakarja kiskjate eest. Ta polnud vägev sõjamees, kuid ta tegi selle puuduse tasa oma usuga. Nüüd seisis ta oma senise elu suurima väljakutse ees, kelleks oli hiiglane Koljat. Taavet ei löönud kartma, vaid astus vaenlasele vastu oma lingu ja paari kiviga, – sest Jumal oli ju temaga. Me kõik peame väljakutsetele vastu astuma. Mõned on väikesed ja me tuleme kergesti toime. Mõned on suured, tunduvad ületamatud ning võivad muuta meie elu. Me ei pea neid kartma, sest Jumal on meiega. Hiiglase rollis võib olla tööpuudus, haigus, armastatu kaotus. Kui me keskendume lootusetu olukorra asemel Jumalale, siis võib tulla lahendus ootamatul viisil. Koljati võitmiseks läks vaja vaid paari siledat kivi. Jumal näitab ka meilegi, kuidas raskustes võitjaks tulla.

Christine Henderson (Texas, USA)

Palve

Taevane Isa, anna meile julgust ja jõudu. Aita meid Sind usaldada ka inimlikult lootusetus olukorras. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala abiga astun igale väljakutsele vastu.

Palve tulipunkt

Suurte takistuse ees seisjad

1. Saamueli 17:31-37
Taavet ja Koljat
31Aga kui neid sõnu kuuldi, mis Taavet rääkis, jutustati neist Saulile ja Saul laskis tema tuua.
32Ja Taavet ütles Saulile: „Ärgu lasku keegi tema pärast oma julgust langeda! Su sulane läheb ja võitleb selle vilistiga.”
33Aga Saul ütles Taavetile: „Ei suuda sina minna selle vilisti vastu, et temaga võidelda, sest sa oled noor, tema on aga noorest põlvest peale sõjamees.”
34Siis ütles Taavet Saulile: „Su sulane oli oma isa lammaste ja kitsede karjane. Kui tuli lõvi või karu ja viis lamba karjast ära,
35siis ma läksin temale järele ja lõin ta maha ning päästsin saagi tema suust; ja kui ta tõusis mu vastu, siis ma haarasin tal habemest kinni, lõin ta maha ja tapsin ta.
36Su sulane on niihästi lõvi kui karu maha löönud; ja see vilist, see ümberlõikamatu, saab olema nagu üks neist, sest ta on teotanud elava Jumala väehulki.”
37Ja Taavet ütles: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” Siis ütles Saul Taavetile: „Mine, ja Issand olgu sinuga!”
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.