Jumala heldus

Vahel tunnen end jõuetuna vastutuse tõttu perekonna ja tööandja ees. Mõnikord on meil olnud majanduslikult raske. Sellistel aegadel mõtlen prohvet Jeremija peale, kes teenis kogu elu Jumalat. Ta pidi prohvetlikult kuulutama hävingut Juuda rahvale, kes keeldus kuulamast ja pattu kahetsemast. See näis lootusetu ülesandena, mille täitmine tõi kaasa verbaalseid ja füüsilisi rünnakuid (Jr 11:19). Oma pika elu lõpul vaatas Jeremija Jeruusalemma varemeid ning mõtiskles enese elu ja Jumala kohtu üle. Jeremijal oli küllaga põhjust kurta, kuid ta hoopis ülistas Jumalat ustavuse ja halastuse eest, mis on igal hommikul uued. Jeremija ei laskunud meeleheitesse, vaid pani oma lootuse Jumalale (Jr 42). Alati, kui kaldun lootust kaotama, mõtlen Jeremija suurele usule. Alustan iga hommikut palve ja tänuga Looja armu ja ustavuse eest.