Ustav Jumal

Lugege Jesaja 49:8-18

…ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse.

Jesaja 49:15-16
Olin täisajaga üliõpilane ning töötasin osalise koormusega pastorina. Minu abikaasa töö oli täisajaline. Ühel päeval, kui töötasin parasjagu kodus arvutiga, ronis meie väike poeg mulle sülle. Tal oli käes joogitops mahlaga. Tegelesin korraga helistamise ja kirjatööga, siis helistas ukse taga üks meie koguduse liige. Järgmisel hetkel pillas poiss oma topsi ja valas mind mahlaga üle. Milline segadus! Nuttev laps, pooleliolev telefonikõne ja minu määritud särk. Lisaks veel keegi ukse taga! Püüdsin rahuneda, lõpetasin kõne ja avasin ukse. Külaline naeris mind nähes ja lausus: “Kohe näha, et oled jumalasulane!” See märkus pani mind mõtlema. Jumal teeb meie nimel kõik mis võimalik. Ta kuuleb me palveid, kuivatab pisaraid, andestab patte ja vabastab hirmudest. Sageli määrime oma hoolimatusega tema “särgiesist”. Vaatamata sellele võime kindlad olla tema armastuses ja õnnistustes.

Rob Fennell (Nova Scotia, Kanada)

Palve

Armas Jumal, oleme tänulikud Sinu armastuse eest meie elu keerulistel ja valusatel aegadel. Sina ei jäta meid kunagi maha. Aamen.

Päeva mõtisklus

Tänan alati Jumalat ligiolu eest.

Palve tulipunkt

Töötavad üliõpilased

Jesaja 49:8-18
Siioni taastamise tõotus
8Nõnda ütleb Issand: Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks, taastama maad, jagama laastatud pärisosi,
9ütlema vangistatuile: „Minge välja!”, pimeduses olijaile: „Tulge valguse kätte!” Nad saavad teede ääres karja hoida ja neil on karjamaa kõigil küngastel.
10Ei ole neil nälga ega janu, neid ei pista palavus ega päike, sest nende peale halastaja juhib neid ja talutab nad veeallikate juurde.
11Ma teen kõik oma mäed teeks ja mu maanteed on kõrged.
12Vaata, nad tulevad kaugelt. Ennäe, ühed põhja ja lääne poolt, teised Siinimimaalt.
13Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale!
14Aga Siion ütleb: „Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud.”
15Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.
16Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.
17Su ehitajad tulevad tõtates; kes sind lammutasid ja laastasid, need lähevad ära su kallalt.
18Tõsta oma silmad üles ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juurde. Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, ehid sa ennast nende kõigiga nagu ehtega ja seod selle endale vööle nagu mõrsja.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.