Hommikune kaste

Osalesin naistegrupi suvisel väljasõidul ühe meie sõbra farmi. Oli väga kuum ilm ja ma otsustasin magada öösel vabas õhus. Asetasin oma magamiskoti rohule ja püüdsin end mugavalt tunda. Mul ei õnnestunud kaua uinuda. Vaatasin lambaid niidul söömas, ajasin juttu lehmadega tarandikus ning imetlesin enda kohal kõrguvat tähistaevast. Viimaks jäin magama. Ärkasin öö jooksul mitu korda üles, kuid mitte kuumuse tõttu. Tegelikult oli põhjuseks meeldiv jahedus, mille tõi kaasa mahalangenud kaste. See mõjus väga värskendavalt. Hiljem juhtusin lugema Hoosea raamatut, kus viidatakse samuti kastele. Iisraellased pöörduvad patust ja Jumal ütleb: “Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära. Ma olen Iisraelile nagu kaste…” (Ho 14:4-5). Mõistsin otsekohe selle lause tähendust, kuna olin midagi sarnast kogenud. Iisraelile antud tõotus tähendab seda, et Jumala armastus on muutumatu ning taastab meie jõu.