Vaikimine

Minu sõber kaotas surma läbi abikaasa ja mul ei jätkunud sõnu tema lohutamiseks. Oskasin vaid öelda: “Ma ei kujuta ette, mida sa võid tunda!” Kui meil ei jätku enam sõnu, siis võime kergesti öelda midagi kohatut. Juudi traditsioonis lähedased vaikivad, kuni leinaja ise rääkima hakkab. Selline käitumine annab meile aega järele mõtlemiseks, et lohutada viisil, millest tõepoolest abi on. Sellises olukorras tuleb alati sõnu hoolikalt valida. Kuigi Iiobi sõbrad alguses vaikisid, muutus nende kõne hiljem Jumala ja Iiobi süüdistamiseks. Kohtumõistmine ja süüdistused suurendasid veelgi Iiobi kannatusi. Sarnaselt Iiobi sõpradele on ka minul sageli soov avaldada arvamust mingi olukorra suhtes või teha oletusi Jumala plaanide kohta. Kahjuks pole see Jumala olemust seletanud ei teistele ega mulle endale. Teiste lohutamiseks õige aja ja viisi leidmiseks on mõistlik järgida Jumala juhtimist.