Meie otsused

Lugege Psalm 139:1-18

Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.

Jeremija 29:13
Otsisin Jumala tahet uue töökoha suhtes. Ma sain igati sobiva pakkumise, kuid see oleks tähendanud koos abikaasaga kolimist Kagu-Aasiasse, eemale sugulastest, sõpradest ja kogudusest. Võtsin aega palveks, paastumiseks ja piiblilugemiseks. Pidasin nõu ka sõpradega. Vajasin kindlat teadmist, et minu otsus on kooskõlas Jumala tahtega. Tegelikult küsisin endalt: “Kas ma tahan tõeliselt Jumalat tunda?” Me ei pea otsima Jumalalt üksnes vastuseid, vaid sügavamat osadust. See ulatub kaugemale meie igapäevastest palvetest. See tähendab sukeldumist Pühakirja, mis täidab meid tõetunnetuse ja aukartusega. Piibel julgustab meid Jumalat otsima. Leiame siit tema väe, au ja headuse kirjeldusi ning saame teada, et ta on alati leitav (Ps 139 ja Jr 29). Sellise hoiakuga jõuame vastuste otsimise juurest kaugemale – tõelise osaduseni Jumalaga.

Palve

Armas Jumal, aita meid kogu südamest otsida Sind, et tuua Sulle igal päeval au. Aamen.

Päeva mõtisklus

Otsin täna tõelist osadust Jumalaga.

Palve tulipunkt

Tööotsijad

Psalm 139:1-18
Jumal on kõikjal ja teab kõik
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
2Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
3Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
4Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
5Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.
6See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.
7Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
8Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!
9Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
10siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
11Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
12siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.
13Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
14Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
15Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
16Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.
17Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!
18Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.