Vaikus

Lugege 1. Kuningate 19:9-18

Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises. Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.

1. Kuningate 19:11-12
Olen arheoloog, kelle ülesandeks on jälgida ehitustegevust ajaloolistes asumites. Külastasin hiljuti südalinna lähedal asuvat ehitusplatsi. Saabus lõunaaeg, masinad peatati ning saabus vaikus. Olin harjunud pideva ehitusmüraga ning selle puudumine oli kummaline. Korraga püüdis mu kõrv kinni kaugemalt kostva liiklusmüra ja kirikukella helina. Küsisin endalt: “Kui mitmele põlvkonnale on see kell löönud? Kui paljudele meenutanud Jumala kohalolu?” Kellahelinat oli kuulda üksnes tänu vaikusele. Kärarikkas maailmas vajame väga vaikust, et kuulda Eelija kombel Jumala häält: “„Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda…” (1Kn 19:11). Kui meid haarab hirm, siis otsime vahel varjupaika. Kui me aga vaikseks jääme, siis kuuleme Jumala julgustust ja kutset uude teenistusse.

Palve

Hea Jumal, vaigista me südamed ja meeled, et kuuleksime Sinu häält ja järgiksime Sinu kutset. Aamen.

Päeva mõtisklus

Vaikuses kuuleme Jumala häält.

Palve tulipunkt

Need, kes vajavad vaikust

1. Kuningate 19:9-18
Eelija Hoorebi mäel
9Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?”
10Ja ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
11Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises.
12Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
13Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?”
14Ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
15Ja Issand ütles temale: „Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse kõrbe! Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks!
16Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks!
17Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa!
18Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.