Hinnangud

Lugege 1. Saamueli 16:1-13

Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.

Matteuse 7:1
Vaatasin odavas väljamüügis olevat potitaime, millel oli vaid paar väikest lehekest. Müüja tahtis teada, kas olen valmis seda ostma. Alguses kahtlesin, aga siis meenus tühi aknalaud köögis, kuhu see pott hästi sobiks. Viisin ostu koju ilma eriliste ootusteta. Paar kuud hiljem hakkasid üksteise järel ilmuma uued võrsed. Päikesevalgus ja korralik kastmine panid väikese taime kiiresti kasvama. Oma lopsakat toataime vaadates mõtlen tihti sellele, kui kergesti me vahel välimuse järgi kohut mõistame, olgu taime või inimese üle. Olen olnud sageli tunnistajaks hinnangutele, et see või teine inimene pole küllalt hea, tema välimus ja taust on kahtlane või koguni kuritegelik. Pühakiri tuletab meelde, et Jumal vaatab südametele. Meie asi pole kohut mõista (Mt 7:1), vaid aidata ligimestel kogeda Jumala armu, armastust ja hoolitsust. Jumal muudab ise inimesi.

Nancy Clark (Michigan, USA)

Palve

Hea Issand, aita hoiduda kohtumõistmisest, et näeksime Sinu näo järgi loodud ligimeste väärtust. Aamen.

Päeva mõtisklus

Püüan näha ligimesi Jumala silmade läbi.

Palve tulipunkt

Need, keda olen kritiseerinud

1. Saamueli 16:1-13
Taavet võitakse kuningaks
1Ja Issand ütles Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga.”
2Aga Saamuel ütles: „Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis ta tapab mu.” Ja Issand vastas: „Võta üks mullikas enesega kaasa ja ütle: Ma tulin Issandale ohverdama.
3Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!”
4Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: „Kas tuled rahuga?”
5Ja ta vastas: „Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege endid ja tulge koos minuga ohvrile!” Siis ta pühitses Iisaid ja tema poegi ning kutsus nad ohvrile.
6Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: „Küllap on nüüd Issanda ees tema võitu.”
7Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.”
8Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda minna; aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.”
9Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.”
10Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: „Issand ei ole neid valinud.”
11Ja Saamuel küsis Iisailt: „Kas poisid on kõik siin?” Ja Iisai vastas: „Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.” Siis ütles Saamuel Iisaile: „Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia tuleb!”
12Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!”
13Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.