Uus loodu

Lugege 2. korintlastele 4:8-18

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.

2. korintlastele 5:17
Tõsine haigus kurnab mu jõudu ja energiat ning vahel on mul raske hommikuti voodist üles tõusta. Üks sõber saatis mulle pildi, millel oli tuhast tõusev fööniks ja all kiri: Ma tõusen taas. Kirjutasin selle juurde kirjakoha 2Kr 4:16: “Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.” Kasutan seda pilti nüüd järjehoidjana. Paljud meist peavad toime tulema haiguste, füüsiliste puuete ja neist tulenevate emotsionaalsete probleemidega. Pilt minu raamatu vahel meenutab mulle iga päev võimalust tõusta üles nii füüsiliselt kui emotsionaalselt, et saada taas uueks looduks Kristuses. Pärast ärkamist vaatan seda pilti ja sirutan oma käed välja palveks, et Jumala Püha Vaim annaks mulle jõu tõusta. Kristus muudab meid päevast-päeva kuni meie teekonna lõpuni.

Palve

Armas Issand, aita meid tervitada iga uut päeva kui võimalust saada uuendatud ja uue jõuga täidetud. Aamen.

Päeva mõtisklus

Iga päev saame uuendatud Kristuses.

Palve tulipunkt

Haigustest kurnatud inimesed

2. korintlastele 4:8-18
Jumala antud aardest saviastjais
8Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel;
9meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku;
10me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.
11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
12Nii on surm tegev meis, elu aga teis.
13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime,
14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
15Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
Kristlikust lootusest
16Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.
17Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au,
18meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.