Raske päev

Lugege Jesaja 6:1-10

Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!”

Jesaja 6:8
Minu kõige raskem päev misjonärina Aafrikas algas varahommikuse autosõiduga ühte kaugesse maakohta. Eksisin mitu korda teelt, kuid viimaks saabusin kirikusse, kus pidin tookord õpetama. Pidin paar tundi ootama, kuni rahvas suure puu alla kogunes. Kuigi olin hoolikalt ette valmistanud, tabas minu ettekannet läbikukkumine. Kuulajad vaatasid mind tuimade nägudega ja ma hakkasin kahtlema tõlgi pädevuses. Õhtul kodus tabas mind tunne, et olen Aafrikasse tulles vea teinud. Mitu nädalat hiljem sattusin samasse külasse. Üks kohalik mees pöördus mu kaaslase poole ja teatas: “Ma olen kristlane!” Selgus, et see juhtus alles paar nädalat tagasi. Kui mu kaaslane asja lähemalt uuris, näitas külamees jalutuskepiga minu suunas ja ütles: “See mees käis siin!” Sel enda arvates kõige halvemal päeval olin midagi õppinud Jesaja 6:8 kohta. Minu edu või läbikukkumine misjonärina ei sõltu minu võimetest, vaid valmisolekust teenida. Jumal korraldab lõikuse, meie asi on külvata (Mk 4:26-29).

Bryan Brigham (Texas, USA)

Palve

Armas Issand, aita meid mõista, et ustavus on tähtsam kui edukus ja valmidus teenida on olulisem kui meie võimed. Aamen.

Päeva mõtisklus

Valmidus Jumala sõna kuulutada on edu võti.

Palve tulipunkt

Vastpöördunud

Jesaja 6:1-10
Prohveti kutsumine
1Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina.
2Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas.
3Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: „Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!”
4Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga.
5Ja ma ütlesin: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.”
6Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud.
7Ja ta puudutas mu suud ning ütles: „Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.”
8Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?” Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!”
9Ja tema ütles: „Mine ja ütle sellele rahvale: Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa!
10Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!”
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.