Jumala looming

Lugege Psalm 139:1-18

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.

Psalm 139:14
Seoses söömishäirega diagnoositi mul keskkoolis anoreksia. Kannatasin selle all üle kahe aasta. Ma vihkasin oma keha ning olin veendunud, et Jumal ei saa mind armastada sellisena, nagu ma välja näen. Aegamööda hakkasin paranema ja ühtlasi mõistma, et iga inimene on loodud Jumala näo järele. Kogu Jumala looming on imeline ja kaunis, kaasa arvatud inimene. Meie teeme küll vigu, kui see pole omane Jumalale. Jumal on loonud meid oma täiusliku tahte kohaselt ning armastab meid kogu elu jooksul ka siis, kui meie välimus muutub. Tema armastuse läbi võime armastada nii iseennast kui kaasinimesi.

Palve

Armuline Jumal, täname Sind armastuse eest, millel pole piire. Aita meid meeles pidada, et oleme loodud Sinu näo järgi armastusega, mis on igavene. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal armastab mind sellisena, nagu olen.

Palve tulipunkt

Söömishäirete all kannatavad inimesed

Psalm 139:1-18
Jumal on kõikjal ja teab kõik
1Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
2Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
3Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
4Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
5Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.
6See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.
7Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
8Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!
9Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde,
10siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni.
11Ja kui ma ütleksin: „Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
12siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus.
13Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
14Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
15Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
16Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.
17Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!
18Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.