Palvekamber

Olin oma perekonnas esimene, kes otsustas järgida Kristust. Mind täitis rõõm, mis sundis sellest kõigile kuulutama, kuid sugulased pöörasid mulle selja. Jagasin tuba oma õega, kes ei lubanud mul Piiblit lugeda, palvetada ja kristlikke raadiosaateid kuulata. Pöördusin mures Jumala poole ja sain üllatava vastuse: “Seon, sul on võimalus palvetada vannitoas.” Meie majas oli kaks vannituba ja ma palusin pereliikmetel üht neist pärast südaööd mitte kasutada, et saaksin tund aega palvetada. Istusin vanniäärele, lugesin Piiblit ja palvetasin. Minu kurbus asendus rõõmu ja hingerahuga. Nii algas minu vannitoa-teekond. Igal õhtul valdas mind tunne, nagu kõnniksin koos Jeesusega mööda mereranda. Minu vanemad ja õde on tänaseks samuti kristlased, kuid tõsiseks palveks ja kõneluseks Jumalaga on parimaks paigaks minu jaoks endiselt vannituba.