Uus elu

Elame piirkonnas, kus pikkadel talvekuudel kattuvad majade aknad halli tolmuga. Esimesel päikeselisel kevadpäeval otsustas minu abikaasa aknaid pesta. Kui kõik olid üle käidud ja me koos aknast välja vaatasime, tõi ta kuuldavale hüüatuse: “Kui värske ja särav on maailma läbi puhta akna vaadates!” See kogemus seostus minu jaoks muutusega, mille tõi esile otsus järgida Kristust. Korraga nägin kõikjal pühadust. Jumala ligiolu oli kõikehõlmav. Kuidas oli võimalik, et ma seda varem ei tajunud? Maailm oli seesama, kuid mina olin muutunud. Kurjus pole maailmast kadunud, kuid ka Jumala armastus pole muutunud. Ta ootab patukahetsust ja pakub andestust. Patus elamine varjutab meie päevi, kuid andestus annab puhta ja särava väljavaate. Nii saab alguse uus elu.