Meie tugevus

Lugege Roomlastele 5:1-5

Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud.

Taanieli 6:11
Mäletan lapsepõlvest reisi, mille isa pidi perega ette võtma seoses kogudusetööga. Meie veoloomaks oli vesipühvel. Isa pani kõik viis last koos asjadega vankrisse ja ema pidi pühvli selga istuma. Teekond viis mööda mudast jõekallast ja algas tugev vihmasadu. Isa sundis looma tagant, sest veetase tõusis ja me pidime koolmekohast õigel ajal üle saama. Kaldajärsakul laskus pühvel järsku põlvili. Meie ehmatuse peale lausus isa: “Ärge muretsege, nii on pühvel kõige tugevam!” Loom liikus mudasel kallakul sammhaaval edasi, põlvitas, tõmbas vankrit edasi ja tõusis uuesti püsti. Nii jõudsime õnnelikult pärale. Rasketel aegadel olen sageli mõelnud vesipühvli taktikale. Ka mina olen saanud uut jõudu siis, kui olen palves Jumala ees põlvitanud.

Palve

Armas Jumal, aita meid leida palves uut jõudu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Me oleme tugevad põlvitades.

Palve tulipunkt

ÄÄREMAADEL TEENIVAD VAIMULIKUD

Roomlastele 5:1-5
Kristus on meid lepitanud Jumalaga
1Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
2kelle läbi me oleme usus saanud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele.
3Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse,
4kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse.
5Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.