Meie panus

Lugege 1. korintlastele 12:12-25

Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu. Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”, vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud.

1. Korintlastele 12:20-22
Töötan tehases, mis toodab autopeegleid. Minu osa toote valmimisel on väga väike ja vahel tüütab konveieritöö mind ära. Sellistel hetkedel mõtlen oma kaastöötajatele. Kui ma ei anna oma panust õigel ajal ja viisil, siis jääb kogu tootmine seisma. Lisaks sellele on peeglid igale autojuhile eluliselt tähtsad. Kristlikus teenimistöös võime vahel oma panust alahinnata. Näiteks aidates inimestel end kirikus teretulnuna tunda võib tuua neid Jumalale lähemale kui oskame arvata. Jumalal on palju teid oma armastust väljendada, kuid meie oleme tema käteks ja jalgadeks maailmas. Olla Kristuse Ihu liige tähendab teenida üksteist ja neid, kes on väljaspool. Kuigi me ei näe alati oma väikese panuse tulemust, kasutab Jumal seda evangeeliumi levitamisel meie ümber ja kaugemal.

Palve

Armas Jumal, täname teenimistööks vajaliku jõu ning võimaluse eest olla Kristuse Ihu liige. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal aitab mind kasutada kõiki oskusi teiste kasuks.

Palve tulipunkt

konveieritöölised

1. korintlastele 12:12-25
Kogudusest kui ihust
12Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.
13Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga.
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.