Palvevastus

Lugege 1. Saamueli 1:1-18

Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.

Filiplastele 4:6-7
Meie auto kütusenäidik oli punases, kuid me pidime tegema veel mitu mäkketõusu, et jõuda lähima linnani. Meie mobiiltelefonid olid levist väljas ja kahele naisterahvale oli pime maantee jalgsi käimiseks ebaturvaline paik. Meil ei jäänud muud üle kui palvetada. Jõudsime õnnelikult sihtkohta. Hiljem juhtusin lugema Hanna palvet ja mõtlesin tagasi tollele autosõidule. Hanna palve oli väga õpetlik. Pühakiri ütleb, et pärast palvet “läks naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.“ (1Sm 1:18). Ta andis oma mure üle Jumalale ja leidis hingerahu. Mina seda ei suutnud ja jätkasin muretsemist kuni sihtkohta jõudmiseni. Alles siis, kui palve vastuse oli saanud, olin valmis palvekuulmise eest tänama. Hanna õpetas mulle, et palvega käib kaasas teadmine, et Jumal vastab. Kui oleme palvetanud, siis võime ka tänada, teades et vastus saabub omal ajal ja õigel viisil. Kui jätame muretsemise, saame vastu võtta Jumala rahu.

Bethany Hayes (Oregon, USA)

Palve

Armas jumal, tänu Sulle palvekuulmiste ja rahu eest, mis täidab me südame ja meeled. Aamen.

Päeva mõtisklus

Palve võtab mured ja annab rahu.

Palve tulipunkt

VAIMULIKKU TEENISTUSSE ASTUJAD

1. Saamueli 1:1-18
Saamueli sünd
1Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist Efraimi mäestikust, Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes oli Suufi poeg.
2Temal oli kaks naist: ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli Peninna; Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta.
3See mees läks igal aastal oma linnast kummardama ja ohverdama vägede Issandale Siilos; seal olid Issanda preestriteks kaks Eeli poega, Hofni ja Piinehas.
4Ohverdamispäeval andis Elkana oma naisele Peninnale ja kõigile ta poegadele ja tütardele ohvrilihatükke.
5Aga Hannale andis ta ühe nähtava osa, sest ta armastas Hannat, kuigi Issand oli sulgenud tema lapsekoja.
6Ja teine naine, Peninna, solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja.
7Ja nõnda sündis aastast aastasse; iga kord, kui ta läks üles Issanda kotta, solvas Peninna teda nõnda, et ta nuttis ega söönud.
8Siis küsis temalt ta mees Elkana: „Hanna, miks sa nutad ja miks sa ei söö? Miks su süda on kurb? Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?”
9Ükskord pärast söömist ja joomist Siilos, kui preester Eeli istus istmel Issanda templi uksesamba juures, tõusis Hanna üles,
10ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga.
11Ja ta andis tõotuse ning ütles: „Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad oma teenijale meessoost järglase, siis ma annan tema Issandale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!”
12Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,
13sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja ta häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud.
14Ja Eeli ütles temale: „Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!”
15Aga Hanna vastas ning ütles: „Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma hinge Issanda ees välja valanud.
16Ära pea oma teenijat kõlvatuks naiseks, sellepärast et ma nii kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja meelekibedusest!”
17Ja Eeli vastas ning ütles: „Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!”
18Ja tema ütles: „Leidku su teenija armu su silmis!” Siis läks naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.