Usus edasi

¹³Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
¹⁴Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
¹⁵Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole ka üleastumist.
¹⁶Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami usust, kes on meie kõikide isa -
¹⁷nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
¹⁸Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema sinu sugu.”
¹⁹Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
²⁰Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat
²¹ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud.
²²Seepärast see arvestatigi talle õiguseks.
²³Aga et see arvestati talle õiguseks, ei ole kirjutatud üksnes tema pärast,
²⁴vaid ka meie pärast, kellele see samuti arvestatakse, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse,
²⁵kes loovutati meie üleastumiste pärast ja äratati üles meie õigekssaamise pärast.