Sõnad

Lugege Jaakobuse 3:2-12

Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks. Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad!

Jaakobuse 3:9-10
Ühe kõnekäänu kohaselt ei saa sõnad meie konte murda. Tegelikult oleme halbade sõnade ees üpris kaitsetud ja nendega võib inimestele kergesti viga teha. Üks vihas öeldud kuri sõna võib tühjaks teha paljude lahkete sõnade mõju. Mõtlematu kriitika võib varjutada tänulikkuse ja heakskiidu. Kuigi tunnen end sõnasõjas sageli ohvri rollis, mõistan ühtlasi omaenese puudulikkust. Kui ligimeste sõnad mind haavavad, siis vastan neile sageli samaga. Jaakobus hoiatab meid sõnade hävitava toime eest. Toogu meie sõnad esile rõõmu ja elu, mitte masendust ja surma! Ehitagem sõnadega inimesi vaimulikult üles, tehes seda julgustuse ja kiitusega. Jeesus on surnud ka sõnadega tehtava patu eest. Toogem oma sõnadega au Jumalale.

Palve

Issand, täname Sinu lunastustöö eest. Aita meid väljendada seda armu oma sõnades, toogu need ligimestele elu, rõõmu ja julgustust. Aamen.

Päeva mõtisklus

Räägin täna kellelegi Jumala armust ja rahust.

Palve tulipunkt

NEED, KEDA OLEN SOLVANUD

Jaakobuse 3:2-12
Keele talitsemisest
2Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.
3Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust.
4Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab.
5Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa!
6Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.
7Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus,
8aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.
9Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks.
10Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad!
11Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?!
12Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.