Usujulgus

Olin käinud hooldekodus sõpra külastamas, kuid tundsin end koduteel halvasti. Olin kavatsenud talle evangeeliumi kuulutada, kuid ei julgenud. Hakkasin seejärel palvetama, et Jumal annaks mulle julgust oma usku jagada. Tean, et selline evangelism ei sobi kõigile, kuid minus tekkis aina tugevam tahe seda teha. Viimaks otsustasin, et ma ei lase enam hirmul endast võitu saada. Ühel päeval tajusin Jumala juhtimist ja otsustasin kõnetada kohvikus istuvat meest. “Kas olete võtnud Jeesuse vastu isikliku Päästjana?” küsisin arglikul häälel. Mehe silmadesse ilmusid pisarad ja ta vastas: “Mu ema palus surivoodil mul seda teha!” Palvetasime koos ja mees andis oma elu Kristusele. Vahel on meil tunne, et oleme Jumalat alt vedanud. Siis tuleb alustada palvetamist, kuni meile avanevad võimalused oma ande kasutamiseks. Kui oleme valmis teenima, annab Jumal jõu ja väe neid plaane ellu viia. Jumala tahte täitmine toob meie ellu rõõmu.