Hea karjane

Lapsena armastasime mängida peitust meie pere kollase retriiveriga, kelle nimi oli Copper. Keegi hoidis koera kinni ja ülejäänud peitsid end metsa. Lahti pääsenuna ei jätnud Copper enne järele, kui oli kõik lapsed üles leidnud. Ta haaras meil käisest kinni ja sikutas alati koju tagasi. See mälestus seostub mulle Jeesuse tähendamissõnaga kadunud lambast. See liigutav lugu räägib Jumala suurest armastusest. Teadmine, et Jeesus oli valmis minema otsima ka ühtainsat kadunut, täidab mind rõõmu ja usukindlusega. Ma olen oma eluteel vahel eksinud. Olen otsinud selle maailma väärtusi ning läbi kukkunud. Sellised kogemused on mulle õpetanud, et ma ei pea end Jeesuse eest peitma hirmu või kahetsuse tõttu. Hea Karjane ei jäta meid kunagi maha. Kui tema poole hüüame, leiab ta meid üles ja kannab koju.