Paastuaja 4. pühapäev

Kümne kuu vältel sain üksteist surmateadet. Lahkunute hulgas oli sugulasi, sõpru ja töökaaslasi. Minu 14-aastane onupoeg jäi auto alla, 23-aastane täditütar suri leukeemia tagajärjel. Kuigi olin ise murest murtud, püüdsin lohutada lahkunute leinavaid pereliikmeid. Kuidas leida rahu keset kaotusevalu? Pöördusin selle küsimusega Pühakirja poole. Ikka ja jälle sattusin psalmile 46:11 ja seda uurides mõistsin, et minu lootus ei püsi sellel maailmal, vaid Jumala tõotustel. Tema on minu varjupaik ja tugevus, abi rasketel aegadel. Kui Jeesus valmistus jüngrite juurest lahkuma, julgustas ta neid tõotusega minna neile aset valmistama. Nendega pidi jääma rahu, mis ületab kogu mõistmise (Fl 4:7). See on sügav hingerahu keset leina ja muret.