Kahtlused

Lugege 4. Moosese raamat 11:10-23

Aga Issand vastas Moosesele: „Kas Issanda käsi on jäänud lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või mitte!”

4. Moosese raamat 11:23
Jumal tõotas oma rahvast toita ka elutus kõrbes. Mooses hakkas selles kahtlema ja pöördus küsimusega Jumala poole. Moosese kahtlused meenutavad väga minu enese omi. Olen sageli küsinud, mil moel suudab Jumal mu elus korda luua, kuidas ta aitaks mul võlgu tasuda, kuidas peresuhteid korda seada? Need probleemid on sageli tundunud isegi Jumala jaoks liiga rasked. Jumala vastus Moosesele on tegelikult ka täna asjakohane. Ilmselt oleks see järgmine: “Kas ma polegi enam Jumal? Kas kavatsed mulle ette kirjutada, kuidas ma oma tõotusi peaksin täitma?” Me ei pea muretsema Jumala võimekuse pärast oma plaane ellu viia. Kui mõtleme Moosesele, siis võime kindlad olla, et nii nagu iisraellased igapäevase toidu said, kuuleb Jumal ka meie palveid ja vastab neile.

Palve

Armas Jumal, aita meid usaldada sinu armu ning anda oma mured üle Sinule. Aamen.

Päeva mõtisklus

Asetan mured risti jalamile.

Palve tulipunkt

MAJANDUSRASKUSTES INIMESED

4. Moosese raamat 11:10-23
Issand tõotab rahvale liha anda
10Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli Moosese silmis paha.
11Ja Mooses ütles Issandale: „Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale?
12Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen mina tema sünnitanud, et sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu hoidja kannab imikut, maale, mille sa vandega tõotasid anda tema vanemaile?
13Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu ees, öeldes: Anna meile liha süüa!
14Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske.
15Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!”
16Aga Issand ütles Moosesele: „Kogu mulle seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos sinuga!
17Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.
18Aga rahvale ütle: Pühitsege endid homseks, siis te saate liha süüa, sest te olete nutnud Issanda kõrva ees, öeldes: Kes annaks meile liha süüa? Egiptuses oli meil ju hea olla! Issand annab teile nüüd liha süüa.
19Te ei söö seda mitte üks päev, ka mitte kaks päeva, viis päeva, kümme päeva ega kakskümmend päeva,
20vaid terve kuu, kuni see tuleb teil ninast välja ja muutub teile vastikuks, sellepärast et te olete põlanud Issandat, kes on teie keskel, ja olete nutnud ta palge ees, öeldes: Miks tulime siis Egiptusest ära?”
21Aga Mooses ütles: „Kuussada tuhat jalameest on seda rahvast, kelle keskel ma olen, ja sina ütled: Ma annan neile liha süüa terveks kuuks!
22Ons lambaid, kitsi ja veiseid tapmiseks, nõnda et neile jätkuks? Või tuleks neile koguda kõik mere kalad, et neile jätkuks?”
23Aga Issand vastas Moosesele: „Kas Issanda käsi on jäänud lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või mitte!”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.