Igapäevane rõõm

Meie kaheaastasest lapselapsest Gabrielist on vanematel palju rõõmu. Oleme abikaasaga juba üle seitsmekümne ja teised kaks lapselast on juba teismelised. Gabrieli tulek on ka meie ellu palju rõõmu ja vaheldust toonud. Ta tervitab innukalt iga uut päeva, vaatab üle kõik oma mänguasjad ja kallistab kõiki pereliikmeid, nagu poleks neid ammu näinud. Kas võiksime kõik sel viisil igast uuest päevast rõõmu tunda? Kui saaksime olla rõõmsameelsed, nagu väikesed lapsed? Kas peaksime olema Jumalale enam tänulikud? Siis oleks ehk meie usk ja armastus Jumala vastu kõigile enam nähtav. Kui hea oleks, kui meie rõõm aitaks kaasinimesi Jumalat tundma õppida.